Mine sisu juurde

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Eesti sihtasutusest; arvutisiini kohta vaata Extended ISA.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) on Eesti riiklik sihtasutus, mis loodi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi liitmisel.

EISA-s töötas 2023. aastal 392 inimest, tegevuskulud olid 88 miljonit ja -tulud 91,5 miljonit eurot. Keskmine palk oli 2023. aastal 3616 eurot.[1][2]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aasta kevadel tutvustati valitsuse otsust liita EAS ja Sihtasutus Kredex. Avaliku sektori reformimise plaani raames oli eesmärgiks parem ja klaarim teenus ning läbipaistev juhtimine. Tollane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus lisas, et lisaks rahalisele poolele on sihtasutuste liitmise kava oluline ka riigi juhtimise korrastamise vaatest, mis viiks selle selgematele alustele. Pentus-Rosimannuse sõnul ei soovi riik, et teenus, mida pakutakse ja saadakse, oleks killustatud eri asutuste vahel, mis tegelikult pakuvad probleemidele sarnaseid lahendusi.[3]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 2021. aasta aprillis antud info põhjal selgus, et plaan ühendada kaks organisatsiooni toimus ilma sisulise ja õigusliku analüüsita. MKM ei teadnud, kui palju analüüs maksma võiks minna.[4] MKM soovis asutused ühendada, õiguslik analüüs pidi analüüsima mitte asutuste ühendamise vajadust, vaid juba parimat viisi organisatsioonide ühendamiseks. Esialgu arvestati ühendamise maksumuseks 144 000 eurot[5].

EAS-i juhatuse esimees Peeter Raudsepp ütles 2021. aasta suvel, et kahel asutusel on väga vähe kokkupuutepunkte. Tema sõnul vaadatakse pahatihti neid organisatsioone pelgalt rahajagamise organisatsioonidena, kuid tema hinnangul nii see tegelikult ei ole. Äripäevale antud intervjuus kommenteeris ta, et inimesi, kes tegelevad EAS-is konkreetselt toetuste menetlemisega, ei ole rohkem kui 15%.[6]

2021. aasta septembris ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, et KredExi ja EAS-i ühinemisel tekkiva uue organisatsiooni juriidiline vorm oleks samuti sihtasutus.[7]

Ühendamisprotsess ja uus nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta lõpus loodeti, et ühendamisprotsess lõpetatakse 2023. aastal. Aasta esimestel kuudel pidi toimuma brändivärskendus ja infokanalite uuendused, mis pidid olema ka ühinemisega seotud viimased tegevused.[8] Uute nimevariantidena käis 2022. ja 2023. aasta jooksul läbi mitmeid variante[9]. 2023. aasta novembris uue nime "Innovate Estonia" avalikkusele tutvustamise protsess peatati.[10] 2022. aastal alustati ühendorganisatsiooni väärtuste loomisega: ühised kokkusaamised, töötoad ja arutelud päädisid organisatsiooni väärtuste sõnastamisega, millest lähtuvalt loodi koos Jarek Kasariga „JAH-laul“, mis iseloomustab kõiki EISA tegemisi tööandja väärtuspakkumises.[1]

Juhi otsingud

[muuda | muuda lähteteksti]

EISA esimene juht Lauri Lugna asus ametisse 2022. aasta alguses,[11] 2023. aasta märtsis kutsus EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu ta tagasi, ametiaeg lõppes 28. aprillil, asutus jäi juhita. Lugna selgitas, et vajab aega ühendamissprindist taastumiseks ja järgmisi olulisi samme pidi vedama uus juht.[12] Uue juhi otsingud algasid maikuus.[13] Septembris selgus, et uueks ühendasutuse juhiks saab Kati Kusmin, kes juhtis varem Riigi Kinnisvara AS, kuid ei pääsenud augustis riigiettevõtte juhi konkursil lõppvooru.[14] Tema brutotöötasu oli 9500 eurot,[15] ametiaeg algas 6. detsembril 2023.[16]

Ülalpidamiskulude kasvamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui 2021. aastal põhjendas valitsus kahe asutuse liitmist kokkuhoiuga, siis 2022. aasta jaanuaris ütles värske juht Lugna, et tema teada ei olnud seda ülesannet püstitatud.[17] 2023. aasta suvel toodi välja, et kahe asutuse ühendamine tõi kaasa segaduse. Lisaks selgus, et EASi ja Kredexi ühendamine ei toonud rahalist kokkuhoidu, vaid kulude kasvu. Näiteks tehti lisakulutusi konsultatsioonide ja ületunnitöö eest ning kompenseeriti personalimuudatusi. Asutuse ülalpidamiskulud kasvasid, üheks põhjuseks olid palgaerisused. SA Kredexi palgad olid suhteliselt kõrgemad, võrreldes EASi palkadega. Viidati sellele, et kuna palku vähendada ei saanud, oli ainuke võimalus EASi palgad KredExile lähemale tuua.[9] Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan tõi põhjusena välja, et sama pulga peal olevad inimesed tahavad ka sama palju palka saada.[18] EASi ja Kredexi ühendamine tõi kaasa selle, et kahe asutuse eraldi pidamine oli odavam kui ühe asutuse koos pidamine.[9]

2024. aastal kirjutas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et EAS-i ja KredExi ühendasutuse loomisest oodatud kokkuhoidu ei tulnud. Ta viitas ka sellele, et tunnuslaul või pärmil paisuv töötajaskond ja palgad on küll üksikud faktid, kuid annavad kogumis igati põhjendatud mulje priiskamisest.[19]

EAS-i ja Kredexi ühendamisel loodud EISA ei ole toonud loodetud kulude kokkuhoidu, vaid vastupidi – nii töötajate arv kui palgad on kasvanud.[20] Lisaks tõdes 2024. aasta aprillis valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Mart Võrklaev, et riigi säästumeetmete valguses tekitavad EISA kõrged palganumbrid küsimusi.[21]

Juhatuse esimehed

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 "275 000 eurot laste veebi eest? Kuidas oleks 368 EISA töötajat ühendava "JAH-lauluga"?" ERR, 3. august 2023
  2. ↑ ERR (22. aprill 2024). "EISA keskmine palk tõusis 3616 euroni". ERR. Vaadatud 21. mail 2024.
  3. ↑ "Rahandusminister Pentus-Rosimannus: plaanime KredExi ja EASi ühendada". Ärileht. 22. aprill 2021. Vaadatud 22. oktoobril 2023.
  4. ↑ Ivask, Pille (27. aprill 2021). "Üles soojendatud vana: KredExi ja EASi ühendamine oli valitsuse laual juba aastaid tagasi". Äripäev. Vaadatud 22. oktoobril 2023.
  5. ↑ Pokk, Priit (3. juuni 2021). "KredExi ja EASi ühendamine läheb maksma 144 000 eurot". Äripäev. Vaadatud 22. oktoobril 2023.
  6. ↑ Alaküla, Gregor (28. august 2021). "Raudsepp: EASil ja KredExil on kattuvust väga vähe". Äripäev.
  7. ↑ "EAS ja KredEx jätkaksid ka ühinedes sihtasutusena". Postimees. 3. september 2021.
  8. ↑ "Juba aasta väldanud KredExi ja EAS-i ühinemine saab joone alla uuel aastal". ERR. 29. detsember 2022.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 "ANALÜÜS ⟩ EASi ja KredExi ühendamine paiskas ühendasutuse kaosesse. Kas lõpuks on hakatud august välja ronima?". Postimees. 5. juuli 2023.
  10. ↑ Sommer, Reelika. "Ettevõtlusega tegeleva asutuse nimevahetus pandi ootamatult pausile". Delfi Ärileht.
  11. ↑ "Selgus KredExi ja EASi ühendasutuse juht". Postimees Majandus. 3. jaanuar 2022.
  12. ↑ "EASi ja KredExi ühendasutuse juht Lauri Lugna lahkub ametist". Äripäev.
  13. ↑ "Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ei vali ka augusti lõpus uut juhti". ERR. 29. august 2023.
  14. ↑ "Oluline riigiettevõte saab uue juhi. Senine juht tõsteti konkursi lõppvoorust kõrvale". Delfi Ärileht.
  15. ↑ "EASi ja KredExi ühendasutust asub 9500-eurose palgaga juhtima Kati Kusmin". Postimees Majandus. 26. september 2023.
  16. ↑ "EAS ja Kredex leidsid uue juhi Riigi Kinnisvarast". Äripäev.
  17. ↑ "Lauri Lugna: koondamisi omaniku ootuste seas ei ole". Postimees Majandus. 21. jaanuar 2022.
  18. ↑ Pärli, Merilin (4. august 2023). "Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus on kimpus uue juhi leidmisega". ERR.
  19. ↑ Riisalo, Tiit (24. aprill 2024). "Tiit Riisalo: ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus vajab remonti". Eesti Rahvusringhääling.
  20. ↑ Linnart, Mart (26. aprill 2024). "Valitsus tahab EISA ja teiste sihtasutuste kulud kriitiliselt üle vaadata". Eesti Rahvusringhääling.
  21. ↑ "Võrklaev: EISA palgad tekitavad valitsuses küsimusi". Postimees. 25. aprill 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ettevõtluse_ja_Innovatsiooni_Sihtasutus&oldid=6676304"